Põllumajandus - Kalandus - Toiduohutus
2. Ühtne kalanduspoliitika (CFP)
Päevakajalised teemad
- Kalavarude vähenemine ja laevade ülevõimsus
- Ohustatud kalaliigid
- Kas põllumajandus ja kalurid päästavad kalatööstuse?
- Põllumajanduse reostamise mõju looduslikule kalale
- Traditsioonilised kalaühistud vajavad alternatiivset tööd
- Mitteliikmesmaadega seotud hädavajalikud säilitusmeetmed
- Võitlus illegaalse kalapüügiga
EL on maailmas Hiina järel teine suur kalastaja. ELi laevastik koosneb 91 000 alusest ning EL kalamehed ja põllumehed püüavad igal aastal üle 7,5 miljoni tonni kala. Euroopa Komisjoni põhimõtetest lähtuvalt pakuvad põllumajandus ja kalandus nõutud töökohti rannaaladel ning soodustavad sellega Euroopa kalanduspiirkondades heaolu arengut. Tööstusharu sotsiaal-majanduslik surve on suur ning seetõttu satuvad liikmesriigid regulaarselt konflikti kalavarude ja territoriaalvete pärast. Kuna mõne liigi puhul on kalavarud Euroopa vetes jõudnud kriitiliselt madala piirini, on küsimus alahoidlikust kalastamisest igapäevaselt päevakorras ning üks poliitilistest prioriteetidest.
2002 . aastal reformitud ühise kalanduspoliitika üks ülesandeid on kindlustada vastutustundlik kalastamine ja põllumajandus ning seeläbi tagada kalatööstuse tulevik. Reformitud CFP ühendab endas järgmised pikaajalised eesmärgid: täiskasvanud kala mõislike varude säilitamine EL vetes; tasakaalu hoidmine laevade ja kalavarude vahel; kalastusreeglite maksma panemine kõikjal liidus.
Aastatel 2007-2013 on Euroopa Kalandusfondi (European Fisheries Fund) eelarve 3,8 miljardit eurot, et toetada rahaliselt kalandussektori jätkusuutlikku arengut. Liikmesriikidel tuleb otsustada, kuidas jagada raha eri prioriteetide vahel, milleks on kalavarude taastamine, kalastamine siseveekogudel ning keskkonnasõbralik põllumajandus.
Viimastel aastatel on ühised reeglid sarnaselt maksma pandud tänu võimude koostööle. Uus Kalanduskontrolli Agentuur Community Fisheries Control Agency koolitab inspektoreid ning juhib koostööd liikmesriikide vahel. Brüsselis asuv agentuur peab 2008 . aastal kolima oma alalisse koju Hispaaniasse, Euroopa suurimasse kalasadamasse Vigosse.
Komisjon märgib: "Merekalad on looduslik, uuenev ja liikuv allikas [nii hästi kui on], osa meie ühisest pärandist. Varud peavad vastu mõistlikule kalastamisele, kuid nad vajavad tervet merekeskkonda. Kalastus- ja põllumajandusalased ettevõtmised peavad olema reguleeritud rahvusvahelise koostööga, et tagada varude jätkuv uuenemine ja kaitsta mere ökosüsteemi."
Kuigi kalandus ja keskkond on mõningal määral seotud, on kavatus ühendada kõik merekeskkonda mõjutavad poliitikad. Ühendatud poliitika parandaks sadamate laienemisega või siis näiteks rannalähedase puurimisega seotud mitmetahuliste arengute koordineerimist EL valmistab ette ka merenduspoliitikat (European Maritime Policy).
Quick-jump to other chapters in this dossier :
Chapters
- 1. Ühine põllumajanduspoliitika (CAP)
- 2. Ühtne kalanduspoliitika (CFP)
- 3. Toiduohutus
- 4. Key policy makers and contacts