Transport - energeetika
1. Taustaks
2007 . aasta jaanuaris avaldas Euroopa Komisjon enneolematu koguse energiaalaseid algatusi, mis tuleb EL 27 omaks võtta. Komisjon toob esile eesmärgi, vähendada 30% kasvuhoonegaasi välja paiskamist arenenud riikides üle maailma 2020. aastaks, EL sees oleks samaks ajaks vaja vähendada kasvuhoonegaasi emissiooni 20%. Kutsudes üles “post-industriaalsele revolutsioonile”, komisjoni president Jose Manuel Barroso ütles: “Energiapoliitika oli Euroopa projekti käivitamisel põhivaldkond. Me peame selle nüüd panema tagasi kesksele kohale. Kliimamuutuste, kasvava impordi sõltuvusega ja kõrgemate energiahindadega seotud väljakutsed seisavad kõigi EL liikmete ees.”
2007 . aasta kevadsuvel nõustusid EL riikide ja valitsuste juhid Brüsselis mõnede õiguslikult seotud eesmärkidega, kaasa arvatud kasvuhoonegaasi väljapaiskamise kahandamine ning 20% ulatuses energia ammutamine taastuvallikatest. Koos EL püüdlusega täita Kyoto protokolli eesmärke, on need valdkonnad seotud keskkonnamõjudega, ning seega ootavad transporti ja energeetikat ees suured väljakutsed.
Transporti ja energiajaotust koos kommunikatsioonidega iseloomustatakse kui suurte võrgustikega tööstusharusid. Maailmamajandus ja ühinenud Euroopa nõuavad paratamatult mõlemad võrgustike suuremat integreerumist. Kui olemasolev võrgustik, seda nii energia kui ka transpordi vallas, on rajatud vastavalt kümnendivanustele riiklikele plaanidele, pole üllatav, et paljud riikidevahelised ühendused puuduvad või ei vasta oma läbilaskevõimelt Euroopa võrgustike nõuetele. Et seda heaks teha, näeb Maastrichti leping ette ettevalmistused “Trans-European Networks” (TENs) loomiseks energeetika, transpordi ja telekommunikatsioonide vallas. TENsi rahastavad Euroopa Ühendus ja Euroopa Investeerimispank, aga ka Structural Funds (Struktuurifondid) ja Cohesion Funds (Ühtekuuluvusfond), mis määratud vastavalt vaesemate Euroopa piirkondade arendamiseks ning Euroopa infrastruktuuri integreerimiseks.
Kuigi üleeuroopaline seadusandlus ja transiidi ja energeetika rahastamine on kehtinud juba kaua, kiideti laiahaardeline “European Energy Policy” heaks alles 2005. aasta oktoobris EL nõukogus Londonis. 2006. aasta märtsis lasi komisjon käiku Rohelise Raamatu „Säästva, konkurentsivõimelise ja ohutu energia Euroopa strateegia”. See järgnes Euroopa Komisjoni ettepanekute komplektile Energia muutuvas maailmas, mis langes kokku Barroso kõnega jaanuaris 2007 ning mis tuleb Euroopa Komisjonil ja Euroopa Parlamendil heaks kiita. Kevadine tippkohtumine oli üks tähtsaid samme selle realiseerimisel.
Kui eesmärgid on täpselt sihitud energiasektorile, on need ka olulised linnade arengule ning kaupade ja inimeste transportimisele, kaasa arvatud imporditud fossiilsete kütuste varud. 2007. aasta alguses tutvustas komisjon Rohelist Raamatut Linnatransport, mis uurib kõiki linnatranspordi liike selleks, et piiritleda, kuidas EL saab aidata Euroopa transpordipoliitikaga kaasa ühistranspordi arengule.
Julgeolek ja ohutus
2001 . aasta 11. septembri terrorirünnakud näitasid, kui kaitsetu on transpordivaldkond terroristide ees. Madridi ja Londoni rünnakud suurendasid veelgi vajadust tegutseda transpordi infrastruktuuri ohutusega, et vältida võimalikke rünnakuid. Hea sihtmärk on ka energia infrastruktuur, kus rünnakud võivad kaasa tuua hävitavaid tagajärgi. 2001. aastast alates on EL kiirendanud arengut turvalisuse vallas. Kiideti heaks lennujaamade turvalisuse ühised standardid ning nüüd korraldab komisjon inspektsioone üle Euroopa testimaks kohalike inspektorite abil lennujaamade turvalisust. Inspektsioone viiakse läbi ka sadamates, et kindlustada potentsiaalselt ohtlikke kaupu vedavate laevade ohutus. Komisjon on tegelemas koordineerimisega ja teadmiste jagamisega neile, kes vastutavad energia infrastruktuuri ohutuse ja linnatranspordi eest.
EL on loonud kolm agentuuri – lennu- mere- ja raudteeohutuse tagamisega tegelevad agentuurid – ning on heaks kiitnud ühised ohutusstandardid suures hulgas valdkondades. Agentuurid vastutavad ohutusstandardite täideviimise eest Euroopas ning abistavad komisjoni veelgi tõhusamate ja efektiivsemate standardite kehtestamisel.