eu4journalists

Välissuhted - Kaubandus - Arengukoostöö

4. Arengukoostöö ja humanitaarabi

EL on paljude arenguriikide suurim abiga varustaja, eriti Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikide puhul. Paljudel abisaajatel on ajaloolised sidemed liikmesriikidega. Euroopa Arengufond on peamiselt liikmesriikide arengufondide ühispanus AKV riikide jaoks. Fondi hallatakse EL eelarvest eraldi. Liit pakub humanitaarabi ka kriiside puhul üle maailma. Igal aastal eraldab Euroopa Komisjon abiks enam kui 7 miljardit eurot.

EL edendab inimõiguste austamist üle maailma. Osana sellest püüdlusest on EL ühendanud kõik kaubandus- ja majanduskoostöö ning arenguabi projektid inimõiguse klauslitega. Kui partnerriik rikub inimõigusi, kasutab Euroopa Liit oma majanduslikke hoobasid ja katkestab kõik abilepped selle riigiga, kuni abisaaja nõustub taas EL inimõiguste põhimõtteid järgima. Arengumaade abiprogrammidega, peamiselt AKV riikides, püüab EL tugevdada demokraatiat, aitab kaasa ülesehitustöödele ning aitab riikidel kujundada nende makromajanduslikku poliitikat.

EL juhib ka tervet rida programme, et aidata vahetus läheduses olevatel mitteliikmesriikidel – Ida-Euroopa, Balkani, Kaukaasia, Vahemere ja Lähis-Ida riikides – arendada ja tugevdada demokraatiat ning turumajandust. Tavaliselt pakutakse abi ekspertide näol. TACIS programm toetab taastamist ja majandusreforme Venemaal ja endistes Nõukogude Liidu liiduvabariikides. Endised Jugoslaavia maad ja Lääne-Balkan on Euroopa Liidu jaoks eriti tähtsad. Sloveenia ühines ELiga 2004. aastal, Horvaatiaga peetakse liitumisläbirääkimisi ning teised (Albaania, Bosnia-Hertsegoviina ja Montenegro) on lõpetanud ühinemislepingud liiduga, mis on esimene samm EL liikmelisuse poole.

Vahemere ja Lähis-Ida piirkond omab ELi jaoks samuti strateegilist tähtsust. 1995. aasta Barcelona protsessil alustati selle piirkonna riikidega suheteraamistiku loomist. Enamikul neist on nüüd ühinemislepingud olemas. EL lõplik eesmärk on luua 2010. aastaks Euro-Vahemere vabakaubanduspiirkond. Ameerika Ühendriikide, Venemaa ja ÜROga koos otsib EL Iisraeli-Palestiina konfliktile poliitilist lahendust.

Kahepoolsete koostöölepingutega arendab EL suhteid mitteliikmesriikidega erinevates valdkondades, nagu uuringud, keskkonnakaitse või võitlus narkootikumidega, va kaubandus ja abi. Peale kahepoolsete lepingute teeb EL aktiivselt koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega - ÜRO, NATO ja Euroopa Nõukogu, aga ka regionaalsete rühmitustega üle maailma.