eu4journalists

Välissuhted - Kaubandus - Arengukoostöö

1. EL välispoliitika – mõiste ja harud

Territooriumi laiumisega Atlandi ookeanist Musta mereni ning ligi 490 miljonilise rahvaarvuga on Euroopa Liit saanud rahvusvaheliseks tegijaks oma hirmuäratava majandusliku ja poliitilise mõjuga. EL välispoliitika võim on kasvanud iga laienemisega. Praegused 27 liikmesriiki volitavad liitu olema aktiivne maailma eri paigus.

Maastrichti leping (või “Euroopa Liidu leping”) muutis Euroopa Majandusühenduse poliitiliseks üksuseks, mis on võimeline saama hakkama Euroopa kasvavate püüdlustega rahvusvahelisel areenil. Et hõlbustada sellist mitmekesistumist, näeb leping ette EL kolmesambalise sisemise struktuuri.

Euroopa Liidu struktuur:

• Esimene sammas Euroopa ühendused (Euroopa Komisjon)
• Teine sammas Common Foreign and Security Policy (Euroopa Liidu Nõukogu)
• Kolmas sammas Politsei- ja kohtukoostöö kriminaalasjades (Euroopa Liidu Nõukogu)

EL ei ole EL välispoliitika suhtes seaduslik organ kui selline. EL esimene sammas kujutab seaduslikku võimu – Euroopa Komisjon kannab ainuvastutust EL esindamises poliitilises maailmas väljaspool. Teises ja kolmandas sambas domineerivad valitsustevahelised kokkulepped ning otsuste tegemine ja elluviimine on lõppkokkuvõttes iga liikmesriigi pädevuses. Komisjoni tegevus, liikmesriigid ning teise ja kolmanda samba institutsioonid määravad igaüks oma pädevuses Euroopa Liidu välispoliitika ning esindavad EL huve rahvusvahelisel poliitilisel areenil.

Termin “välissuhted” katab EL kontekstis EL välisasjades kõik aspektid, välja arvatud kaubandus ja arengukoostöö.

Järgnevalt selgitame Euroopa Liidu välissuhete poliitika täielikku ülesehitust, mis kujuneb komisjoni, Euroopa Parlamendi, nõukogu ja liikmesriikide poolt.