Ettevõtlus ja tööstus
1. Enterprise and Industry Policy
Euroopa Liidu ettevõtlus- ja tööstuspoliitika taotleb äritegevusele ja ettevõtlusele soodsa keskkonna loomist, majanduskasvu, töökohtade ja heaolu suurendamist. Ettevõtlus- ja tööstuspoliitika püüab luua tingimusi äritegevuse toetamiseks, nii et see oleks õiglastel ja võrdsetel alustel võimeline konkureerima nii Euroopas kui kogu maailmas. Poliitika seab eesmärgiks muuta Euroopa atraktiivseks investeerimis- ja töökeskkonnaks ning toetada teadmistepõhist ja innovatiivset tööstust.
Et kindlustada strateegiliselt tähtsate tööstuste nagu kaitsetööstuse, kosmosetööstuse, biotehnoloogia, keemiatööstuse ja masinaehituse hästi toimimist, on arvestatud toiduainetööstuse, infotehnoloogia ja autotööstuse erinevate vajadustega.
Euroopa Komisjon rõhutab eri poliitikate integreerimise vajadust kaubanduse, teadustöö, siseturu, koolituse, infoühiskonna, regionaalarengu, maksunduse ja keskkonna vallas, et võimendada teadmiste ja innovatsiooni kasutust kogu Euroopa Liidus. Majanduskasvu huvides tuleb konkurentsile seatud takistused kõrvaldada ning regulatsiooni miinimumini kärpida. Ettevõtted peavad ennast siduma säästva arengu, oskuste arendamise, riiklike ressursside ratsionaalse kasutamise, vaesuse vähendamise ja inimõiguste tunnustamisega.
Märtsis 2000 toimunud Lissaboni kohtumine märkis ära peamise pöördepunkti antud valdkonnas. Selle deklareeritud eesmärk oli muuta Euroopa Liit aastaks 2010 “maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistel põhinevaks majanduspiirkonnaks, mis suudab tagada püsiva majanduskasvu, luua uusi ja paremaid töökohti ning suurendada sotsiaalset ühtekuuluvust” .
Euroopa Ülemkogu kohtumisel Gothenburgis lisati strateegiale keskkonnamõõde, edendamaks säästvat majanduskasvu Euroopas.
2006 aasta detsembris vaadati üle Euroopa Liidu Lissaboni protsessi majanduskasvu ja tööhõive strateegia. Komisjoni president Jose Manuel Barroso ütles: “Euroopa alustab muutuste omaksvõtmist, mis teevad majanduse elavnemise kestvaks. Et jõuda globaliseerumiseni, on igal liikmesriigil vaja tõsta tempot ning teostada kogu oma potentsiaal.”
Jõupingutused tegemaks liikmesriikide majandusse strukturaalseid muutusi on hakanud vilja kandma. Teadustöö, tehnoloogiline areng ja innovatsioon hoogustuvad, vähendatud bürokraatia parandab regulatsiooni ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) ärikeskkonda on parendatud.
Kui mõõta innovaatilist suutlikkust, siis viimasel viiel aastal on Euroopa Liit aeglaselt vähendanud innovatsioonitaseme vahet USAga võrreldes (vaata European Innovation Scoreboard 2006) . Soomet, Rootsit, Taanit ja Saksamaad peetakse innovatsiooniliidriteks mitte ainult Euroopa Liidus, vaid ka ülemaailmselt, kes toetavad ja investeerivad innovatsiooni keskmisest rohkem ja paremini.
Euroopa Liidu eesmärk on viia aastaks 2010 uurimis- ja arendustegevusse suunatud investeeringud keskmiselt 3 protsendini SKPst kui osa Lissaboni strateegiast majanduskasvu ja konkurentsivõime osas.
Ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi peamised eesmärgid on:
- toetada Lissaboni protsessi
- vähendada ettevõtjatele seatud piiranguid Euroopas ning suurendada ettevõtjate potentsiaali
- edendada innovatsiooni nii tehnilises sfääris kui ka teadusuuringute lisana ning äritegevuses
- tõhustada siseturgu eelkõige uutes liikmesriikides
- tõsta Euroopa tööstuste globaalset konkurentsivõimet säästva arengu raamistikus.
Euroopa Liit toetab poliitikat, kus tooted ja tootmise korraldus on ettevõtetele kehtestatud ainult ilmsel vajadusel. Ainult erijuhtumitel (nagu ravimite puhul) on enne toote turuletoomist vaja heakskiitu kõrgemalt tasemelt.
Ranged eeskirjad on kohaldatud ka kemikaalidele. Kauaoodatud REACH-määrus – kemikaalide registreerimine, hindamine, autoriseerimine ja piiramine – võeti vastu 2006. aasta detsembris ja jõustub 2007. aasta juunis. REACH-määrus nõuab kemikaalide tootjatelt ja importijatelt tervisekaitse- ja ohutusalaseid andmeid umbes 30 000 igapäevastes toodetes kasutatava keemilise aine kohta. Nende hulka kuuluvad nii mänguasjades, mobiiltelefonides ja majapidamiskaupades kasutatavad plastmassid kui ka kemikaalid, mida kasutatakse puhastustoodetes, värvides ja tekstiilides.
Kõik ained peavad olema registreeritud 11aastase perioodi jooksul Euroopa Kemikaalide Agentuuris (ECHA) Helsingis. Agentuur koordineerib ohtlike kemikaalide põhjalikku hindamist ja haldab avalikku andmebaasi, kust tarbijad ja tootjad saavad infot. Alustatakse kõige mürgisematest ja tavapäraselt kasutatavatest kemikaalidest. Kui on võimalik kasutada ohutumat ainet mõistliku hinnaga, siis tuleb mürgisem välja vahetada. Vastutus toodete ohutuse tõestamise eest lasub tootjatel. REACH-määrusega loodetakse suurendada Euroopa Liidu kodanike tervise ja keskkonna kaitset, tõstes samal ajal EL kemikaalitööstuse innovaatilist suutlikkust ja konkurentsivõimet.