eu4journalists

Keskkond

4. REACH – Ümbertöötlemine ja jäätmetekke vältimine – Puhas õhk

REACH

Kauaoodatud REACH-määrus – kemikaalide registreerimine, hindamine, autoriseerimine ja piiramine – võeti vastu 2006. aasta detsembris ja jõustub 2007. aasta juunis.

REACH-määrus nõuab kemikaalide tootjatelt ja importijatelt tervisekaitse- ja ohutusalaseid andmeid umbes 30 000 igapäevastes toodetes kasutatava keemilise aine kohta. Nende hulka kuuluvad nii mänguasjades, mobiiltelefonides ja majapidamiskaupades kasutatavad plastmassid kui ka kemikaalid, mida kasutatakse puhastustoodetes, värvides ja tekstiilides.

Kõik ained peavad olema registreeritud 11aastase perioodi jooksul Euroopa Kemikaalide Agentuuris (ECHA) Helsingis. Agentuur koordineerib ohtlike kemikaalide põhjalikku hindamist ja haldab avalikku andmebaasi, kust tarbijad ja tootjad saavad infot. Alustatakse kõige mürgisematest ja igapäevaselt kasutatavatest kemikaalidest. Kui on võimalik kasutada ohutumat ainet mõistliku hinnaga, siis tuleb mürgisem välja vahetada. Vastutus toodete ohutuse tõestamise eest lasub tootjatel.

REACH-määrusega loodetakse suurendada Euroopa Liidu kodanike tervise ja keskkonna kaitset, tõstes samal ajal EL kemikaalitööstuse innovaatilist suutlikkust ja konkurentsivõimet.

Ümbertöötlemine ja jäätmetekke vältimine

Euroopa Liidus tekib aastas umbes 1,3 miljardit tonni jäätmeid. Umbes 40 miljonit tonni sellest on ohtlikud ained. Iga Euroopa Liidu kodanik toodab aastas keskmiselt üle 500 kilo jäätmeid, kuid vaid vähem kui kolmandik linnade jäätmetest töödeldakse ümber ning peaaegu pool jäätmetest läheb prügimäele.

Hoolimata kasvavatest jäätmehunnikutest on Euroopa lahendused jäätmetekkele olnud kaua killustunud. Alates 1970ndatest aastatest on vastu võetud tosin ebaefektiivset direktiivi. 2005. aasta detsembris tutvustas Euroopa Komisjon oma temaatilist strateegiat jäätmetekke vältimiseks ja ümbertöötlemiseks See on uus lähenemine jäätmekorraldusele, mis võtab arvesse iga toote kogu elutsükli. Eesmärgiks on seatud vähendada jäätmete tekkimist ja tõsta ümbertöötlemistaset ning taaskasutamist, luues turu ümbertöödeldud materjalidele.

Uue strateegia esimese sammuna tegi komisjon ettepaneku vaadata läbi 1975. aastal vastuvõetud jäätmete raamdirektiiv, et viia jäätmepoliitikasse sisse elutsükli-lähenemine, riiklikud jäätmetekke vältimise programmid, ümbertöötlemisturu uuendamine, majanduslike vahendite nagu prügilamaksude arendamine liikmesriikide poolt ning jäätmealaste õigusaktide kaasajastamine.

Kui 2006. aastal arutati jäätmedirektiivide läbivaatamist, rõhutas Euroopa Liidu keskkonnanõukogu jäätmetekke minimeerimise tähtsust ning vajadust arvestada jäätmetekke küsimustega sellistes valdkondades nagu tootepoliitika ja elektriseadete ökoloogiline planeerimine.

Veebruaris 2007 esitas Euroopa Parlament nõude, et sihid oleksid suunatud jäätmete vähendamisele ning viieastmelise jäätmeskaala kujundamisele, mis annab eelisõiguse vältida, taaskasutada ja ümber töödelda prügilaid. Parlament tahab stabiliseerida jäätmetekke aastaks 2012 2008. aasta tasemele ning käivitada kahanemise aastast 2020. 2020. aastaks peab 50% linnade tahketest jäätmetest ümber töötlema.

Euroopa Liidu jäätmepoliitika arutelu jätkub. Järele jääb eriti keeruline küsimus, kas jäätmete põletamine tuleks ümber klassifitseerida „kõrvaldamisest” hoopis energia tootmisel „tagasisaamiseks”.

Puhas õhk

Euroopa Komisjoni teatel põhjustasid õhu saastatus tahkete imepeenikeste tolmuosakestega ning maapinnalähedane osoon ELis 2000. aastal 370 000 surma. 2005. aastal esitles komisjon Thematic Strategy on Air Pollution (Õhusaaste teemastrateegia) – selle abil loodetakse aastaks 2020 vähendada õhusaastatusest tingitud surmasid 230 000ni.

• Aineosakesed – imepeened tolmuosad, paiskuvad õhku näiteks otse autodest või moodustuvad keemilise reaktsiooni tulemusena, on suurim inimest ähvardav saastaja
• Ammoniaak – paiskub õhku loomajäätmetest ja väetisest
• Lämmastikoksiid – põhjustab hapevihmasid, vetikate vohamist järvedes ja maapinnalähedast osooni
• Vääveldioksiid – moodustub süsi ja õli põletamisel
• Lenduvad orgaanilised ühendid – paiskuvad õhku värvidest, lahustitest, transpordikütusest ning on maapinnalähedase osooni moodustumisel võtmekomponendiks
• Maapinnalähedane osoon – moodustub lämmastikoksiidi ja lenduv orgaanilistest ühenditest, potentsiaalselt surmav inimestele ning metsade ja põllumajanduse raskekujuline saastaja

Komisjon soovib kehtestada õhusaastestandardid, mida teised maailma riigid järgiksid ning mis lõpptulemusena annaks ELi ettevõtlusele konkurentsieelise tänu puhta tehnoloogia kasutamisele.

Strateegia maksumuseks on hinnatud 7,1 miljardit eurot aastas kuni aastani 2020. Keskkonna peadirektoraat hindab, et haigushüvitised, vähem enneaegseid surmasid, vähem haiguspäevi ning paranenud töövõimekus, nagu ka vähem haiglapäevi, annavad aastas tagasi 42 miljardit eurot.

Teemakohane uus Ambient Air Quality Directive (välisõhu kvaliteedi direktiiv) oli ELis kõne all 2007. aastal.