eu4journalists

Teadusuuringud

4.Uued piirid

Teadusuuringute Ühiskeskus Euroopa Komisjoni teadusuuringute peadirektoraadi vastutusalas võimaldab online ligipääsu sadadele artiklitele, mis puudutavad tehnoloogiat ja käsilolevaid teadusprojekte ELis.

Hiljuti edu saavutanud stories (lood) räägivad sellest, kuidas Euroopa arvutimaailma mõjukad isikud kogunesid TALOS liitu, et ergutada Euroopa High-Performance Computing (HPC) lahendusi laiade arvutisüsteemide jaoks; kuidas kosmeetikas ja meditsiinis kasutamiseks arendatakse arukaid ja otstarbekaid tekstiile ning kuidas ECONOGENE projekt toetab maal kogukondi, kes tegelevad loomade karjatamisega.

lnternational Polar Year 2007-2009raames on ELi teadusuuringud rõhutanud edusamme, mis aitavad mõista polaarpiirkondade osa keskkonnas ja kliimamuutustes. Polaarkeskkonna ja kliima raport selgitab enam kui 60 teadusprojekti tulemusi viimasel kümnel aastal sellistes valdkondades nagu kliima, keskkond ja tervis, looduslikud riskid ja uuringute infrastruktuur. EPICA projekt näitab et süsinikdioksiidi tase on kõrgeim 650 000 aasta jooksul ning tõstab üles mure kliima soojenemise intensiivistumise pärast tulevikus. DAMOCLESprojekt on uurinud inimeste ja keskkonna mõju jää kahanemisele Arktikas. Projekti andmed on hindamatu väärtusega jäämägede sulamise ennustamisel. Projekt arendas välja ka uued tööriistad karmis Arktika kliimas töötamiseks.

ELi poolt toetatava tulevikuenergia hulgas on ka termotuumasüntees, mis on keskkonnasõbralik ja vastupidav, kuid tehnoloogiliselt keeruline alternatiiv praegu tuumajaamades kasutatavale tuuma lõhustamisele. Vajalik toormaterjal on deuteerium ja liitium, mida looduslikult on piiratud koguses. Lyoni lähedal Lõuna-Prantsusmaal asuv Cadarache valmistub ITER (International Thermonuclear Experimental Reactor) projekti käivitamiseks. Prototüüp ITER reaktor katsetab reaalsetes tingimustes energia tootmist termotuumasünteeist. Reaktor loodetakse käiku anda 2016. aastaks. Sellise “tulevikuenergia” katsetamine on rahvusvaheline projekt, mis toob kokku Euroopa Liidu, Venemaa, Hiina, Ameerika Ühendriikide, Jaapani, India ja Lõuna-Korea teadlased, kes esindavad maailma rahvastikust enam kui poolt. Et ITER ehitataks ELi territooriumile, oli EL nõus poole projekti kuludest enda kanda võtma. Praegu näib, et see 30-aastane projekt läheb maksma 10 miljardit eurot. ITER reaktor ja selle projekti raames saadud teadmised on edasiviivaks sammuks ohutute, jätkusuutlike, keskkonnateadlike ja majanduslikult elujõuliste elektrijaamade reaktori prototüübi loomisel.

Kosmos on Euroopa Liidu teadusuuringute seas äärmine valdkond. Viimase 40 aasta jooksul on EL loonud oma tehnoloogilist teadmistebaasi nii rahvuslikul tasandil kui ka koostöös Euroopa Kosmoseagentuuriga (ESA). ELi ja ESA ühisprogramm hõlmab stardisüsteeme ja selliseid valdkondi nagu satelliitside, mehitatud kosmoselennud ja mikrogravitatsioon. EL ja ESA kohtumised toimuvad regulaarselt.

Toetades konkurentsivõimelist tööstust, sealhulgas masinaehitust, nõuavad teenusepakkujad ja operaatorid uusi uuringuid ja tehnoloogiat. Sel põhjusel lisati kosmos esimest korda eraldi teemana ELi teadusuuringute ning tehnoloogia arendamise seitsmendasse raamprogrammi. Eesmärk on toetada European Space Programme (Euroopa kosmoseprogramm), mis keskendub ‘keskkonna ja globaalse turvalisuse monitooringule` (Global monitoring for environment and security, GMES), et tuua kasu kodanikele ja Euroopa kosmosetööstuse konkurentsivõimele. Kosmose kasutamine peaks tooma kodanikele märgatavat kasu ning andma hädavajaliku tõuke kõrgtehnoloogilise ühiskonna arengule. 2007-2013 toetab EL kosmose kasutamisega seotud teadusuuringuid, mis tehtud Euroopa ühiskonna teenimiseks, samuti toetatakse kosmoseuuringuid.

Eraldi juhib EL GALILEO, mis kujutab endast järgmise põlvkonna globaalset satelliitnavigatsioonisüsteemi. GALILEO kaudu saab korraldada tegevust alates säästliku transpordi korraldamisest kuni otsingute ja päästetöödeni välja.