eu4journalists

Teadusuuringud

1.Konkurentsivõime säilitamine

Teadusuuringud ja tehnoloogiline areng aitavad luua uusi töökohti, suurendada jõukust ja parandada elukvaliteeti. Euroopa Liidu teaduspoliitika eesmärk on “korraldada koostööd erinevatel tasanditel, koordineerida rahvuslikke ja Euroopa poliitikaid, ergutada pädevusvõrgustikke ning suurendada isikute ja ideede liikuvust tugevdamaks Euroopa konkurentsivõimet.”

Euroopa teadusuuringud said alguse 1956. aastal Euratomi lepinguga. Algselt keskenduti tuumateadusele. Teadusuuringute avardumine Euroopa tasandil oli aeglane. Alles 1980ndate alguses sai heakskiidu esimene teadus- ja tehnoloogilise arengu raamprogramm Esprit aastateks 1984-1994. Alates 1984. aastast on kuus raamprogrammi juhtinud Euroopa teadlaste püüdlusi ja koostööd. Viimane - 7th Framework Programme for Research (7. raamprogramm), on suunatud aastateks 2007 kuni 2013 ning see on spetsiaalselt loodud majanduskasvu ja töökohtade loomisele.

Kuigi EL on täna maailmas juhtival kohal mitmes tehnoloogia valdkonnas, seisab ta kasvavas konkurentsis vastakuti mitte ainult traditsiooniliste konkurentidega nagu Ameerika Ühendriigid ja Jaapan, vaid ka kasvavate majandustega nagu Hiina, India ja Brasiilia.

Kuigi teadusuuringud on Euroopa poliitilises päevakorras kõrgel kohal, võttis aega, et näidata end teadusuuringuteks piisava kapitaliga. Vastavalt Eurostati andmetele on viimastel aastatel Euroopas uurimis- ja arendustegevusse investeeritud 1,93% SKPst, USAs 2,7% ja Jaapanis 3,2%. Hiina jõudis 1,3 protsendini 2005. aastal. EL sees on liikmesriikide vahelised erinevused suured – Soome ja Rootsi investeerisid üle 3,5% SKPst ning Küpros ja Rumeenia 0,4%.

Kui hinnata innovatsiooni näitajaid, siis EL on viimase viie aastaga aeglaselt vähendanud innovatsioonialast lõhet USAga. vaata European Innovation Scoreboard 2006. Soomet, Rootsit, Taanit ja Saksamaad ei nimetata innovatsiooni liidriteks mitte ainult EL liikmete seas, vaid ka üle maailma, sest nad edenevad kiiremini ja investeerivad uuendustesse keskmisest rohkem.

EL eesmärk on suurendada 2010. aastaks kulutusi uurimis- ja arendustegevusele keskmiselt 3 protsendini SKPst. See on üks osa liidu Lissaboni strateegiast majanduskasvu ja on konkurentsi valdkonnas.

“Järgmise seitsme aasta jooksul me mitte ainult ei näe suuremat ja mahukamat teaduse raamprogrammi, me näeme ka teadusuuringute kasvavat sõltumatust, sest Euroopa jätkab teadmistepõhise ühiskonna üles ehitamist,” ütles volinik Janez Potočnik ELi seitsmenda teadusuuringute ja tehnoloogia raamprogrammi tutvustamisel jaanuaris 2007. Ilma dünaamilise teadusalase progressita on raske ette kujutada Euroopa majanduskasvu ja töökohtade loomist, palju rohkem uusi ja innovaatilisi tooteid ja teenuseid, mis teevad Euroopa majandusest avatud, globaliseeritud majandusega ala, nagu nägi ette Lissaboni strateegia.

Euroopa Liit on kiirendanud oma pingutusi innovatsiooni toetamiseks Euroopas. Selleks loodi Euroopa uusim teaduslik agentuur Euroopa Teadusnõukogu . aasta alguses, et rahastada kõrgetasemelisi uurimisprojekte ning hoida seeläbi Euroopa konkurentsivõimet. Teadusnõukogu eelarve kuni 2013. aastani on 7,5 miljardit eurot. Selle 22-liikmeline paneel, mis koosneb nimekatest teadlastest, juhib Euroopa teadlaste ja uurijate fonde, uurijate juhitud teadus- ja tehnikaprojekte, sotsiaal- ja humanitaarteaduste projekte. ERC soovib ergutada loomingulisust, riskivalmidust ja toetada noori andekaid teadlasi.

Teine uus algatus – Euroopa Tehnoloogiainstituut – alustab tööd 2008. aastal.

ELi teadusuuringute poliitikas on kaks peamist aspekti: 1) Euroopa Teadusruumi (European Research Area) eesmärk on 2010. aastaks luua veelgi sidusam teadusuuringute keskkond üle terve ELi, teadmiste ühisturg; 2) ELi teadusuuringute raamprogrammid on finantsinstrumendid, mis panevad ERA toimima.

Põhjalikumat infot ELi teadusuuringute valdkonna kohta võib leida komisjoni kodulehelt Research või Joint Research Centre (Ühine teaduskeskus), mis loodud selleks, et pakkuda sõltumatut teaduslikku ja tehnilist abi ELi teaduspoliitika kontseptsiooni, arengu, mõju ja monitooringu kohta. Värskeim info spetsiifiliste algatuste ja tegevuste kohta selles sektoris on kättesaadav Cordis.