Tööhõive – Sotsiaalpoliitika - Tervishoid
3. Sotsiaalpoliitika
Päevakajalised teemad:
- Sotsiaalagenda 2005-2010
- Globaliseerumise ja demograafia tegurid
- Tööseaduse ümberkujundamine ja ühisvastutus
- Sotsiaalne turvalisus
Sotsiaalagenda 2005-2010 reorganiseerib Euroopa sotsiaalmudelit saavutamaks Lissaboni strateegia majanduskasvu ja tööhõive alaseid eesmärke. Agenda taotleb rohkemate ja paremate töökohtade loomist ning võrdseid võimalusi rahvusvahelise konkurentsi, tehnoloogia edendamise ja rahvastiku mustri muutmise tingimustes, kaitstes samal ajal kõige nõrgemaid Euroopa Liidu kodanikke.
Agenda hõlmab iga tasandi ametiasutusi alates kohalikust kui riiklikuni, tööandjaid ja töötajate esindajad ning NGOsid, et luua tõeline Euroopa tööturg, kus pensionide teisaldatavus ja sotsiaalne turvalisus võimaldaks töötajate liikuvust. See loob ka vahendid, et juhtida restruktureerimist läbi sotsiaalse dialoogi. Liikmesriike toetatakse pensioni- ja tervishoiusüsteemi reformimisel, vaesusega võitlemisel, võrdsete võimaluste edendamisel, diskrimineerimise vältimisel ning tööhõive ja sotsiaalküsimustes tulenevalt rahvastiku vananemisest.
Üheks sotsiaalagenda olulisemaks faktoriks on demograafilised muutused mitte ainult globaliseeruvas maailmas, vaid ka rohkem integreeritud Euroopas, sealhulgas väheneva sündimuse mõju. 2005. aastal andis tööhõive, sotsiaalküsimuste ja võrdsete võimaluste peadirektoraat välja dokumendi Green Paper on Demographic Change in 2005 et suunata mitmeid teemasid nagu pikaealisuse saavutamine kui tervishoiusüsteemi arendamise tulemus, rahvastiku vananemine kuni aastani 2030 ja madal sündimus.
Lisaks avaldas komisjon Rohelise raamatu Green Paper on Labour Law stimuleerimaks avalikku arutelu tööõiguse teemal. Praegu töötab Euroopa Liidus 4 töötajat 10st mittestandardse lepingu alusel või on üksikettevõtjad. Rohelise raamatu eesmärk on küsida liikmesriikidelt, tööandjatelt ja töötajatelt, kuidas saaksid seadused muuta tööturu EL ja Kohalikul tasandil rohkem paindlikumaks.
2007 kui kõikidele võrdsete võimaluste aastal
Rooma lepingule allakirjutamise 50. aastapäeval toob kõikidele võrdsete võimaluste aasta esile Euroopa põhiväärtusi sotsiaalse võrdsuse ja võrdsete võimaluste pooldamisel hoolimata ühest asjaolust. Tänapäeva ühiskonnas on kasvanud solidaarsus vähemuste suhtes ning üha keerulisemaks on muutunud võrdõiguslikkuse mõiste, sõltudes “võõrandamatu inimväärikuse” ideaalist. 2007. aastal on eelkõige riiklikel asutustel võimalus teha soovitusi kolme eesmärgi saavutamiseks:
- parem elanikkonna teavitamine nende õiguste kohta
- mitmekesisuse näitamine
- kõikidele võrdsete võimaluste realiseerimine
Võrdsete võimaluste aasta on oluline kõikidele vähemusgruppidele, kuid erilist tähelepanu peab pöörama soolisele võrdõiguslikkusele ja “aktiivse vananemise” mõistele vanema elanikkonna jaoks.
Sotsiaalne turvalisus
Kui liikmesriikidel on kohapeal põhjalikud sotsiaalse turvalisuse skeemid, siis vaba liikumine ELis lisati uue mõõtmena. Ilma vastava koordineerimiseta võivad perekonnad, kes liiguvad liikmesriikide vahel, olla halvemas olukorras. Euroopa Liit võttis vastu mõned meetmed selle küsimuse suunamiseks, kuigi need meetmed ainuüksi ei koordineeri olemasolevaid liikmesriikide programme. Euroopa Liit pani paika ka sotsiaalse kaitse süsteemi töötuse, töötajate haigestumise ja töövõimetuse, laste kasvatamise, pikema eluea ning abikaasa või vanema surma korral. Kuigi liikmesriigid haldavad ise oma sotsiaalse kaitse süsteeme, koordineerib Euroopa Liit neid samade õiguslike raamistike kaudu, millega juhitakse sotsiaalset turvalisust ja pensione. 2006. aasta märtsis võttis nõukogu vastu uue sotsiaalraamistiku koos hulga ühiste eesmärkidega sotsiaalse kaasamise, pensionide ja tervishoiu kohta. Info sotsiaalse turvalisuse koordineerimise kohta on kogutud Mutual Information System on Social Protection (MISSOC), vastastikuse sotsiaalkaitse infosüsteemi.
Quick-jump to other chapters in this dossier :
Chapters
- 1. Taust
- 2. Tööhõive
- 3. Sotsiaalpoliitika
- 4. Tervishoid
- 5. Laienemine
- 6. Key policy makers and contacts