eu4journalists

Tööhõive – Sotsiaalpoliitika - Tervishoid

1. Taust

Päevakajalised teemad:

• Konkurentsivõime säilitamine globaalses majanduses
• Tööhõive, sotsiaalpoliitika ja tervishoid kui Lissaboni strateegia laiendused
• Tööjõuturu restruktureerimine

Euroopa Liidul on maailma suurim majandus. Tähelepanu keskendumine 1980ndatel ja 1990ndatel aastatel majanduskasvule rajas tee uuele aastatuhandele, mil rohkem eesmärke on suunatud jätkusuutliku majanduskasvu ja sotsiaalse võrdsuse tagamisele ning EL kodanike tervise ja heaolu parandamisele.

Euroopa Liit otsib erinevate poliitiliste algatuste kaudu õiget tasakaalu globaalses majanduses konkurentsi säilitamise ning oma kodanikele korralike töö- ja elamistingimuste loomise vahel. Hoolimata sellest, et igal liikmesriigil on oma tööhõive- ja sotsiaalpoliitika, seob Maastrichti lepinguga algatatud subsidiaarsuse põhimõte Euroopa Liidu oma liikmesriikidega teatud olulistes küsimustes. Põhimõtteliselt vastutab iga liikmesriik sotsiaal- ja tervishoiupoliitika eest riiklikul tasandil.

Euroopa Liidul on koordineeriv osa, et aidata liikmesriikidel saavutada ühiseid eesmärke nagu võrdõiguslikkus, töötingimuste parandamine, töötervishoiu ja -ohutuse küsimused ning tööjõu liikumist soodustava võrgustiku loomine. Kuigi rafineeritud toiduainete tervist kahjustav mõju on viimastel aastatel suurendanud Euroopa Liidu ühistegevust, on ELi roll ikkagi piiratud, et kooskõlastada, koordineerida ja uurimistööd toetada. Euroopa Liidu saavutusteks selles vallas on Euroopa Meditsiinitoodete Hindamise Agentuuri (EMEA ) mõjuvõimu laiendamine, et kaasata uusi liikmesriike ja kandidaatriike, samuti ka ulatuslikud jõupingutused, soodustamaks teadlaste, ajakirjanduse ja avalikkuse paremat läbikäimist.

Enamik praegustest tööhõive, sotsiaalpoliitika ja tervishoiu algatustest on ülevaadatud Lissaboni strateegia laiendused majanduse, sotsiaalsfääri ja keskkonna arendamiseks. Lissaboni strateegia näeb ette muuta Euroopa Liit 2010 . aastaks “maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistel põhinevaks majanduseks, mida iseloomustab jätkusuutlik majanduskasv, arvukamad ja paremad töökohad, suurem sotsiaalne ühtekuuluvus ning keskkonnahoolivus.”

2004 . aastal andis Euroopa Komisjon endisele Hollandi peaministrile Wim Kokile ülesande juhtida Lissaboni strateegia läbivaatamise komiteed. Komitee leidis oma aruandes, et Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamisel on toimunud väike edasiminek. Samas leiti, et Euroopa Liit elab läbi majandusseisakut ning soovitati suunata tähelepanu majanduskasvule ja tööhõivele.

Komisjoni strateegia Growth and Jobs (majanduskasv ja tööhõive) on suunatud Koki raportis toodud probleemide lahendamisele. Tööhõive osas tähendab see saavutada 2010. aastaks 70 protsendini ulatuvat hõivatust. Tähtsamad valdkonnad puudutavad innovatsiooni edendamist, rohkemate ja paremate töökohtade loomist, paindlikke töökohti, paremat haridust ja oskusi, teadusuuringutesse ja tehnoloogiaarendusse suunatud investeeringuid, Euroopa infrastruktuuri parandamist, hästitoimivat siseturgu ja paremat regulatsiooni

2007 . aasta veebruaris avaldatud Euroopa Komisjoni Joint Employment Report (tööhõive ühisraporti) kohaselt langes töötuse tase 2004 . aasta 9,1 protsendilt 8,8 protsendile 2005 . aastal ning tööhõive suurenes 0,8 protsenti. Raport märgib, et 2010 . aastaks seatud eesmärkideni jõudmiseks on vaja luua veel 22 miljonit töökohta. Tööhõive raportiga kaasnenud Joint Report on Social Protection and Social Inclusion (sotsiaalse kaitse ja kaasatuse ühisraport) rõhutas “arenguvajadust sellistel aladel nagu laste vaesus, sotsiaalne kaasamine, pensionikorralduse moderniseerimine ning ligipääs tervishoiule”. Sotsiaalraport kinnitas, et 2004 . aastal elas 16% EL kodanikest vaesuse piiril. Majanduskasvu ja tööhõive soodustamine on juba tulemusi andnud, sest 2006. aastal suurenes tööhõive Euroopa Liidus 1,4% .

Tööturu ümberstruktureerimineon põhjustatud globaalsest konkurentsist, nihkest teatud töövaldkondades, tehnoloogia arengust ning paljudest teistest teguritest. Et nende muutustega arvestada ning edendada ettevõtlust ja konkurentsi, peab Euroopa Liit oma tööturu ümber struktureerima. Erinevad tööturu ümberkujundamist mõjutavad poliitikad on koondatud Restructuring Task Force ja Restructuring Forum algatuste alla. Sinna hulka kuuluvad:

• Õigusaktid, et kindlustada lõimumist globaalse majandusega, kaasa arvatud ühine ümberstruktureerimine ja sotsiaalse dialoogi rakendamine; tööstus- ja ettevõtluspoliitika, et mõjutada majanduse ja tehnoloogia arengut ning toimuvaid muutusi
• Tõhus tööhõivepoliitika, et täiustada tööturgu ning suurendada töötajate kohanemisvõimet ja investeerimist inimkapitali
• Euroopa Liidu rahastamisvõimalused
• Konkurentsipoliitika, sealhulgas kontroll riigiabi ja ühinemismääruste üle
• Välispoliitika Euroopa Liidu ja tema partnerite vahel ning rahvusvaheliste organisatsioonidega

Euroopa Liidu tööhõive- ja sotsiaalpoliitika kaks nurgakivi on Euroopa tööhõive strateegia töökohtade loomiseks ja tööturureformi strateegia ning sotsiaalpoliitiline agenda kindlustamaks, et Euroopa Liidu majanduskasvust saadav kasu oleks ühiskonnas igaühel ja igas piirkonnas tuntav.